Mate on jook, mis on valmistatud matepuu ehk paraguai iileksi (Ilex paraguariensis) kuivatatud lehtedest. Nimetuse Ilex paraguariensis andis matele 1822. aastal Prantsuse botaanik Auguste de Saint-Hilaire (1779-1853). Tegemist ei ole teepõõsaga, nagu ekslikult arvatakse, vaid igihalja iileksite perekonda kuuluva puuga, mis kasvab vaid Lõuna-Ameerikas 10 ja 30 lõunalaiuse vahel Paraná ja Paraguay jõgikonnas ehk siis Brasiilia lõunaosas Santa Catalina ja Rio Grande do Suli osariikides, Paraguays Itapua piirkonnas ja Argentina kahes provintsis – Misionesi ja Corrientesi kirdeosas.
Selle kasvamiseks on vaja rauarikast mulda, kõrget temperatuuri ja palju niiskust ning vähemalt 1500 mm sademeid aastas. 
Matepuu annab punaseid kõva kestaga marju, mida armastavad süüa hiigelsuure noka ja kireva sulestikuga tuukanid (Ramphastidae), tänu kellele matepuu seemnetest üldse uusi taimi saab – nimelt lähevad seemned idanema alles pärast seda, kui on läbinud tuukanite happelise seedekulgla.
Metsikus looduses kasvab matepuu 15 kuni 20 meetri kõrguseks.
Mateistandustes pügatakse ta 4–8-meetri kõrguseks, et oleks kergem lehti koristada. Seemnest kasvatatuna (metsas või istanduses) kulub vähemalt neli aastat esimese saagini, pärast seda võib saaki koristada iga kolme aasta tagant. 
Paarikümne aasta vanune puu annab juba keskmiselt 30-40 kilose saagi ning harvad pole ka sajakilosed matesaagid ühe puu kohta.
Põhjapoolkeral on matepuu sugulased iileksid ehk astelpõõsad tuntud eelkõige traditsiooniliste dekoratiivtaimedena ning ajaloos on talle omistatud võluomadusi. 
Vanas Roomas kaunistati selle okstega maju talvise pööripäeva aegu, Põhjamaade rahvausundis omistatakse iileksile võime kurje vaime eemale hoida, nende majjatungimist tõkestada ja neid vangistada. Tuntuim dekoratiivtaim on teravalehine iileks (Ilex aquifolium), nõelteravate läikivate lehesakkidega põõsas, mis talvel kannab punaseid marjakobaraid. Iseäranis populaarne on ta Euroopas jõulukaunistustena.
Mate nimetuse päritolu
Sõna „mate“ (hääldatakse „ma-tee“ – rõhk viimasel silbil) tuleb ketšua keelsest sõnast „mati“, mis tähendab „pudelkõrvits“ (Lagenaria siceraria), mille seest (eelnevalt õõnestatuna ja kuivatatuna) matepiirkonnas elavad guaranii indiaanlased seda jooki jõid – seepärast hakkasidki hispaania vallutajad nimetama seda jooki mate’ks. Guaraniid ise kutsusid jooki nimetusega „caiguá“, mis tuleneb guaranii-keelsetest sõnadest „káa“ (ürt või taim), „y“ (vesi) ja „gua“ (pärit), mida võib tõlkida kui „taimevesi“ või „taimeleotis“, „caiguá“ tähendas ka lihtsalt „matejoogiga täidetud pudelkõrvits“.
Hispaania keeles on pudelkõrvits „calabaza“ ehk eesti keeles suupäraselt kalebass. Sõna „yerba“ on hispaania keeles sama mis „hierba“ ja tähenda taime. Seega „yerba mate“ või lihtsalt „yerba“ on matelehtede puru, millest pole veel jooki tehtud. „Yerba matest“ tehtud jook on lihtsalt „mate“, mis selgitabki ilusti väljendi „joob matet kalebassist“. Ka mate-joomiseks kasutatava metallkõrre nimetus „bombilla“ on hispaania keelest ja tähendabki kõrt.
Yerba mate ehk siis joogi valmistamiseks töödeldud mate koosneb kolmest komponendist: varred (palo), lehed (hoja) ja töötlemise käigus tekkinud tolm (polvo).