Mate maailmas

Kõige rohkem tarbitakse matet Argentinas, rohkem juuakse seal vaid kraanivett. Inimese kohta juuakse matet kõige rohkem Uruguays – kuni kümme kilo aastas. Ka ülejäänud matepiirkonna riikides on mate rahvuslik jook. Lisaks on ta levinud teisteski Lõuna-Ameerika maades nt Tšiilis. Suurimad mateimportijad väljaspool Lõuna-Ameerikat on aga Lähis-Ida riigid Liibanon ja Süüria ning sellel on ajaloolised põhjused. Sel ajal, kui tänapäeva Süüria ja Liibanoni alad olid Osmanite riigi koosseisus, emigreerus hulgaliselt araablasi Argentinasse, tutvudes seal muuhulgas ka mate joomisega. Pärast Süüria vabanemist osmanite võimu alt 1918. aastal pöördusid paljud neist kodumaale tagasi, tuues endaga kaasa mate joomise kombe, mis nüüdseks on seal sügavalt juurdunud.

Alumisel pildil mate joojad Süürias Palmyras (foto www.lasmarias.com.ar):

Matejoojad Palmyras

Liis Kängsepp kirjutab oma raamatus "Minu Argentina" matest terve peatüki:

el símbolo más argentino
ehk
argentiinlaste identiteedi alustala

„Öäkk,” on minu ja ilmselgelt paljude teiste välismaalaste reaktsioon esmakordselt kõrrega matet lonksates.

Tänasel päeval üritan ise rahulikuks jääda, kui matega mitte harjunud inimesed püüavad pärast esimest mõrudat lonksu topsi jagajale tagasi pihku toppida, mõistmata, kui ebaviisakas on selline käitumine (kuigi – ka siin on koolkondade vahel erinevusi).

„Ah, turistid,” mõtlen vaikselt ja üritan selgitada, kuidas vastu võetud mate lõpuni mittejoomine on jagaja ehk cebador’i solvamine – kui oled otsustanud sulle ulatatud matetopsi vastu võtta, tuleb see alati ka lõpuni juua.

Keeruline on kirjeldada, mis asi mate täpsemalt on. Jook? Traditsioon? Aja surnuks löömise viis? Narkootikum? Mulle tundub, et kindla peale on ta kõiki neid asju ja midagi veel lisaks. Mida, seda on muidugi raske seletada ja isegi kohalikud ei saa sellega päris hästi hakkama. Kuid üks, mis kindel: nagu pole olemas eestlast, kes ei oskaks tantsida kaerajaani, pole olemas argentiinlast, kes ei teaks, mis on mate ja kuidas seda juua.

Mate on põhimõtteliselt igihaljas põõsas või puu, mis kasvab ainult Ladina-Ameerikas: Põhja-Argentinas, Paraguays, Uruguays ja Lõuna-Brasiilias. Selle lehti siis korjatakse ja kuivatatakse ning saadakse teepuru, mida kutsutakse yerba mate’ks. Ehk siis sisuliselt on mate lihtsalt üks eriline teesort.

Kuigi ka Eestis müüakse poes matet ja ma isegi tean mõnda inimest, kes sellest teed teevad, ajaksid keskmise eestlase matevaaritamise harjumused ühe korraliku argentiinlase lihtsalt naerma. Sest matet ei jooda ju ometigi nii, et jao pärast teepuru kannu, kuum vesi peale, natuke tõmbamist ja valame tassidesse välja. Mis te nüüd ometi nalja teete!

Üldjoontes tuleb mate valmistamiseks võtta spetsiaalselt selleks ette nähtud anum, mida samuti kutsutakse mateks. Eesti keeles võib siis öelda, et tegemist on matetopsiga. Enamasti valmistatakse need pisikestest kuivatatud kõrvitsatest (calabaza’dest), kuid neid on ka puidust, klaasist, savist või
portselanist. Traditsiooniline matetops on vormilt ümar – keskelt laiem ja ülevalt kitsam ning tihtipeale on ülemine serv üle löödud metalliga.

Kõrvitsast või puidust matetops tuleb enne esimest kasutamist korralikult „sisse sööta” ehk kõigepealt tuleb teha topsi sisse mate valmis, jätta see umbes ööpäevaks seisma ja seejärel visata leotis minema. Kui matetops on läbinud sissesöötmisrituaali, saabki teda kasutama hakata. Selleks tuleb tops umbes kolmveerandini täita teelehepuruga (yerba), katta anum käega ja natuke raputada. Siis kallutatada kruusi nõnda, et mate jääks umbes 45-kraadise nurga alla ja susata sisse metallist kõrs ehk bombilla [häälda argentiina moodi: bombižža].

Seejärel pole muud, kui umbes 80-kraadine vesi purule peale ja tops ringi käima. Valmistaja ulatab kuuma veega teepuru alati endast vasakul olevale inimesele, kes imeb läbi kõrre matetopsi vedelikust tühjaks ja ulatab selle siis jagajale tagasi. Väga oluline on mitte kasutada liiga tulist vett, sest muidu on läbi metallist kõrre sisuliselt võimatu matet tarbida ja jook saab ka liiga kibe. Jah, kõik jagavad sama kõrt ning selles pole absoluutselt midagi imelikku.

Kui jagajast vasakul olev inimene on topsi tühjaks imenud ja tagasi andnud, täidab too kruusi taas kuuma veega ning ulatab endast vasakule, järjekorras järgmisele. Üldiselt ei peeta viisakaks topsi liiga kaua kinni pidada. Samuti on oluline meeles pidada, et „aitäh” öeldakse jagajale siis, kui rohkem enam ei soovita. Ehk siis – kui sulle ulatatakse tops, sa võtad selle vastu ja ütled „aitäh”, arvatakse sind järgmisest ringist välja.

Matet juuakse igal pool ja igal ajal. „Tõelistel” argentiinlastel on ööpäevaringselt kaenlas termos kuuma veega, sest iga koht on hea mate tarbimiseks. Linnast välja sõites võib bensiinijaamades näha kuumaveeautomaate – lisaks autokütusele saavad matefanaatikud tankida ka oma termoseid. Mina turistina torman esimest korda sellist automaati nähes kohe seda pildistama, samas kui mu kohalikud sõbrad mind lolli näoga vahivad ja küsivad, kas ma olen natuke sooda, et niisugusest igapäevasest asjast pilti teen. Seejärel naeravad nad kohe jupp aega ja südamest, et ma pole varem matevee automaati näinud. 

Kohalikud joovad matet ka selleks, et paremini saledad püsida, kuna mate kiirendab ainevahetust ning samal ajal vähendab näljatunnet. Noortel ja rohelistel matejoodikutel on suure tõenäosusega esialgu kõht suisa lahti, sest organism pole sellise vänge ainega harjunud. Põhimõtteliselt peaks mate andma umbes sama efekti kui tee või kohv, aga väidetavalt olla vähem kahjulik ega viivat unerahu.

See viimane on muidugi sulaselge vale – olen ise ükskord matejoomise tõttu pool ööd üleval istunud, sest erutus hinges kasvas õite suureks. Sümptomid on mate üledoosil samad mis kohvi üledoosil: süda peksab, silmad pilguvad, uni on läinud ja aju töötab raketikiirusel, kuigi keha tunneb, et on kole väsinud.
Samas, kohalikud, kes on terve elu matet joonud, ütlevad, et ei tunne üldse, et mate neile kuidagi mõjuks. Nad on juba maast madalast seda teed trimbanud, kas siis otse kõrvitsast või teekottide keetmisest saaduna.

„Kas täna keedetud matet antakse?” küsivad meie päevakeskuses käivad lapsed, kelles tavaline tee tekitab alati pettumust. Mate on Argentinas niivõrd suur osa kohalikust kultuuriruumist, et isegi turistid õpivad selle joomise kiiresti ära ning lahkuvad riigist, kotid yerba mate’st pungil, ning nende põhiline probleem koju tagasi jõudes on, kuidas täiendada matevarusid – mate sisaldab väidetavalt kofeiinile sarnast sõltuvust tekitavat ainet, mida kutsutakse mateiiniks.

Muide, matel on mängida veel üks roll inimestevahelises suhtlemises – tean nii mõndagi argentiinlast, kes joovad matet vaid siis, kui mõni naisterahvas seda valmistab, kuna matel võib olla oluline osa kurameerimisrituaalides. Nii näiteks nimetavad mõned inimesed kahe kõrvaga matetopse „ämmamoorideks”, kuna selliseid anumaid jaganud puritaanidest emad oma noortele tütardele, et tüdrukute käed matet ulatades poiste omadega kokku ei puutuks.

Aga Uruguays, kus matet tarbitakse isegi rohkem kui Argentinas, olevat käibel seadus, mis keelab matejoomise autoroolis: teega mässates on liiklusõnnetusse sattumise või enese kuuma veega vigastamise oht suur.

Mate valmistamise õpetus:

Võta puhas mateanum, täida see umbes 2/3 ulatuses matepuruga.

Kata tops käega ja raputa natuke, seejärel kalluta puru 45-kraadise nurga alla ning surka sisse metallist kõrs. Kui sa ei soovi mõrudat matet juua, raputa iga kord enne uue vee pealevalamist purule suhkrut, kuid pea meeles, et kui tops on „sisse söödetud” mõru matega, ei saa sellest magusat juua, ja vastupidi.

Kalla puru 80-kraadise veega üle nõnda, et vesi tõuseb matepuruga triiki. Kindlasti tuleb silmas pidada, et vesi ei oleks kuumem kui 80 kraadi, muidu võib suu ära põletada. Samuti ära vala topsi täiesti täis – sõbrale ulatades võib kuum vesi nõnda üle ääre loksuda ja käed ära põletada.

Oota hetk – ning asu läbi kõrre teed imema. Ära matet pikaks ajaks tõmbama jäta – maitse muutub liiga kibedaks. Esimese topsi joob alati tühjaks valmistaja – cebador –, veendumaks, et jook on kõlbuliku kvaliteediga. Edasi hakkab tops ringis liikuma jagajast vasakule, kuni puru on kaotanud maitse ja tuleb minema visata, et uuega asendada.

Mate valmistamisel on eri koolkondi. Osa lisab enne kuuma vee peale valamist külma vett, osa surkab kõrre sisse siis, kui vesi juba topsi valatud. Mõned valavad vett ringjate liigutustega, et vesi kataks korraga kogu puru, teised valavad vett ainult kõrre kõrvale, nõnda et osa purust jääb esialgu üldse kuivaks.

Kui matenõu on hallitama läinud, ravi teda teepuruga ja soorita uuesti sissesöötmise rituaal.

(raamatu "Minu Argentina" peatükk ja autori võetud pildid on siia lehele lisatud autori loal ja © kuulub autorile)

Mängi matemängu:

Uruguay matetootja Canarias (selline iseloomuga mate, suitsune ja spinnakeriga) on oma kodukale üles pannud netimängukese, kus mate annab tiivad :) http://canarias.com.uy/ceba/index.php